Et rohkem kaubavooge Eestit läbiks, tuleb sõlmida vabakaubanduspiirkonnad USA ja Hiinaga ning selleks anda rendile osa Eesti territooriumist, kirjutab pensionär Henn Põldvee.
- Henn Põldvee Foto: Erakogu
Järgnev mõttekäik lähtub neljast asjaolust:
1) Venemaa on Eestiga piirileppe sõlmimiseks täielikult valmis;
2) Leedu nõuab, et Rail Baltica trass läbib Vilniust;
3) USA ja Euroopa Liidu vabakaubandusleping võib suurendada kaubavahetust kahekordseks;
4) Hiina tahab suurendada lähiaastatel kaubavahetust Euroopaga kahekordseks.
USA ja Hiinaga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks tuleks neile rentida pikemaks ajaks osa Eesti territooriumist mere äärde sadama võimalustega alad. Selleks sobiks väga hästi sõlmitava piirilepinguga Venemaale loovutatav ala. 1939. aasta Eesti Vabariigi territooriumi ja praeguse territooriumi vahe on 2322 km2. Täpselt paras kahe vabakaubanduspiirkonna rajamiseks (Hongkong 1092 km2, Singapur 710 km2). Lepingu võiks sõlmida 70 aastaks, sest täpselt nii kaua on see territoorium olnud „rendil” Venemaa käes.
Sõlmitav piirileping praegusel kujul ei ole kahe võrdväärse demokraatliku riigi vahel sõlmitav piirileping. See on Venemaa dikteeritud alistumisleping, sest Eesti loovutab Venemaale 2322 km2 maismaad ja 1000 km2 merd midagi vastu saamata.
Vabakaubanduspiirkonnad võime leida Ida-Virumaalt, kus sadama võimalused ning raudtee juba olemas. Sinna piirkonda tuleb rajada ka Euroopa laiusega raudtee harud. Seepärast oleks mõttekas Rail Balticu kulgemine trassil Tallinn-Tapa-Tartu-Valga. Tapalt vabakaubanduspiirkonda rajaksid raudteeharud juba USA ja Hiina investorid, nii ka lennuväljad ning süvasadamad. Ei ole kuulnud Rail Balticu tasuvuse ja koormatuse kohta kuigi veenvaid argumente. Kui aga saaksime sel trassil kulgema ka USA ja Hiina kaubad, ja miks ka mitte Venemaa omad, oleks koormatus suur ja väga kasumlik. Lisaksin siia ka Skandinaavia kauba kulgemise võimalused ehk Soome tunneli.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.